Sorry, you need to enable JavaScript to visit this website.

Eesti
Pealkiri

Personaalne pensioniplaan

Body

Pensionile minemise aeg mõjutab sinu pensioni suurust

Alates 2021. aastast saad ise luua endale personaalse pensioniplaani:

  • valid pensionile minekuks sobivaima aja;
  • peatad soovi korral pensioni maksmise;
  • võtad pensioni välja pooles suuruses.

Pensionile saab edaspidi jääda kuni viis aastat enne vanaduspensioniiga.

Pilt
kalkulaator
video_first
text_arcticlepage

Näiteks, kui 2027. aastal on vanaduspensioniiga 65 aastat ja kolm kuud, saab sel aastal pensionile minna vähemalt 60 aasta ja kolme kuu vanune inimene. Kui 2028. aastaks tõuseb vanaduspensioniiga näiteks 65 aastale ja neljale kuule, peab 2028. aastal viis aastat varem pensionile jääda soovija olema 60 aasta ja nelja kuu vanune.

 

Varem pensionile minekule on seatud staaži osas piirangud, et pension ei kujuneks liialt väikseseks. Et enne vanaduspensioniiga pensionile minna, peab olema:

-          kuni üks aasta varem pensionile jäämiseks vähemalt 20 aastat staaži;

-          kuni kaks aastat varem pensionile jäämiseks vähemalt 25 aastat staaži;

-          kuni kolm aastat varem pensionile jäämiseks vähemalt 30 aastat staaži;

-          kuni neli aastat varem pensionile jäämiseks vähemalt 35 aastat staaži;

-          kuni viis aastat varem pensionile jäämiseks vähemalt 40 aastat staaži.

Vanaduspensionile jäämist võid edasi lükata nii kaua, kui soovid.

Kui jääd pensionile varem, on ka sinu igakuine pension veidi väiksem. Kui lükkad pensionile jäämist edasi, on sinu igakuine pension suurem.

Pensioni vähendused ja suurendused sõltuvad edaspidi lisaks vanaduspensionile minemise ajale ka statistikaameti elutabelist ja intressimäärast. Neid arvestuste aluseks olevaid andmeid uuendatakse edaspidi korra aastas 1. jaanuaril.

Minnes paindlikule pensionile varem või hiljem, vähendatakse või suurendatakse keskmiselt Sinu pensioni järgmiselt:

pensionile minemise aeg vähendus/suurendus*
5 aastat varem -22,98%
4 aastat varem -18,89%
3 aastat varem -14,6%
2 aastat varem -10,04%
1 aasta varem -5,14%
Pensionieas 0,0%
1 aasta hiljem 5,57%
2 aastat hiljem 11,67%
3 aastat hiljem 18,35%
4 aastat hiljem 25,7%
5 aastat hiljem 33,68%

* 2021. aasta keskmised vähenduse ja suurenduse protsendid on esitatud 2020. aasta andmete põhjal. Uued protsendid jõustuvad iga aasta 1.jaanuaril.

Tabelis toodud andmed on esitatud prognoositult. Sinu personaalne vähendus- või suurendusprotsent määratakse tulenevalt sinu sünniaastast ja –kuust ning pensioni määramise hetkest.

Näide 1: Kui sinu pension on vanaduspensionieas pensionile jäädes 500 eurot, kuid otsustad pensionile jäämist viis aastat edasi lükata, suureneb sinu ühe kuu pension eeldatavalt 33,68%. Seega on sinu pension 500 + 33,68% = 668,4 eurot kuus.

Näide 2: Kui sinu pension on vanaduspensionieas pensionile jäädes 500 eurot, kuid otsustad pensionile jääda kolm aastat varem, väheneb sinu igakuine pension 14,6%. Seega on sinu pension 500 – 14,6% = 427 eurot kuus.

 

NB! Kehtima jäävad erinevad soodustingimustel pensionile jäämise võimalused. Varem saavad pensionile jääda näiteks vähemalt kolme last või puudega last kasvatanud inimesed. Sooduspensionid on ka teatud kutsealade töötajatel. Kui sooduspensionile jäämise tingimus on täidetud, ei vähendata varem pensionile jäämise korral pensioni suurust. Loe täpsemalt lastega seotud soodustingimustel vanaduspensionile jäämise ja kutsealade sooduspensionite kohta.

 

Pensioni saamise peatamine või pooles mahus välja võtmine

Alates 2021. aastast saab pensioni võtta soovi korral välja ka pooles mahus või pensioni saamise üldse peatada. Sellisel juhul suureneb saamata jäänud pensioniosa sarnaselt sellele, kui oled pensioni saamise edasi lükanud. 

Pensioni peatatud osa suurendusprotsent kujuneb sõltuvalt sinu vanaduspensionieast ning hetkest, mil jätkad pensioni saamist täies mahus.

Näide 1: Soovid pensioniea saabumisel jätkata poole kohaga tööl käimist ning saada ühtlasi vanaduspensionit pooles mahus. Sellisel juhul jääb pool pensionist n-ö ootele. Kui otsustad näiteks viis aastat pärast vanaduspensioniea saabumist jääda täies mahus vanaduspensionile, arvestatakse poolele pensionile juurde suurendus, mis on viis aastat hiljem pensionile jäädes prognoositavalt ca 33,68% (vt tabel eespool).

Näide2: Soovid pensioniea saabumisel jätkata poole kohaga tööl käimist ning saada ühtlasi vanaduspensionit pooles mahus - sellisel juhul jääb pool pensionist n-ö ootele. Sinu pension on 500 eurot. Oletame, et üks aasta pensioni peatamist annab sellele suurenduseks kuus protsenti ning pension peatatakse jaanuarist detsembrini. Sel perioodil on su pension 50 protsenti väiksem ehk 250 eurot kuus. Teine pool pensionist kasvab suurenduskordaja ehk kuue protsendi võrra, mis teeb peatatud summast 15 eurot. Pärast ühte aastat on peatatud summa suurus 250 eurot + 15 eurot = 265 eurot. Seejärel liidame peatatud ja peatamata pooled kokku. Selle tulemusel on järgmise aasta jaanuarist inimese pension 250 eurot + 265 eurot = 515 eurot.

 

Enda otsuseid saad muuta või pensioni saamise üldse peatada üks kord kuus ehk 12 korda kalendriaastas. Sinu soovitud muudatus hakkab kehtima järgmisest kuust.

Näiteks, kui teed 5. jaanuaril avalduse, et saada täis- või pooles mahus pensioni või selle saamise peatada, jõustub see järgmisest kuust ehk 1. veebruarist.

 

Sinu otsused muudavad edaspidi sulle algselt määratud pensioni suurust.