Pensioni suurus sõltub kolmest osast
Eesti pensionisüsteem koosneb kolmest sambast. I ja II sammas on riiklikud ja III sammas erapension. I ja II sammast rahastatakse peamiselt sotsiaalmaksust, III sambasse teeb sissemakseid ainult inimene ise või tema tööandja.
I samba pensioni suurus sõltub inimese pensionistaažist, mis kujuneb tema eluteel toimunud tegevustest nagu töötamine, laste kasvatamine, sõjaväes teenimine, õppimine jms. 2021. aastast alates I samba pensioni arvutamise valem muutub.
II ja III pensionisamba suurus sõltub peamiselt sellest, kui palju on inimene ise või tööandja tema eest sammastesse sissemakseid teinud ja kuidas fondid on suutnud kogutut kasvatada. II sammas on siiani olnud alates 1983. aastast sündinud inimestele kohustuslik, 2021. aastal muutub see vabatahtlikuks. Teise samba reformist saab täpsemalt lugeda Rahandusministeeriumi kodulehel.
III sammas on täiel määral vabatahtlik.
Enne 1983. aastat sündinud inimestel ei ole alates 2010. aasta novembrist olnud võimalik II sambaga liituda. Aasta algusest saavad aga 1970.-1982. aastal sündinud inimesed, sõltumata II samba reformist, taas esitada selleks avalduse. Liitumiseks tuleb esitada valikuavaldus pangas või pensionikeskuses hiljemalt 31. novembril 2020, sissemaksetega valitud pensionifondi alustatakse 1. jaanuarist 2021
Riigipoolsed sissemaksed II pensionisambasse peatuvad
NB! Ühe eriolukorrast tuleneva kriisimeetmena peatuvad riigipoolsed sissemaksed teise pensionisambasse (4%) 1. juulist 2020 kuni 31. augustini 2021. Erandiks on aastatel 1942-1960 sündinud inimesed, kellele jätkub riigipoolsete sissemaksete tegemine tavapärases korras.
2020. aasta oktoobris oli inimesel endal lisaks võimalik loobuda ka tema töötasult arvestatavast 2% sissemaksest perioodiks 1. detsembrist 2020 kuni 31. augustini 2021. Kõigile, kes jätkavad 2% makseid, kompenseerib riik aastatel 2023-2024 tagantjärele perioodil 01.07.2020-31.08.2021 tehtud sissemaksed kahekordses summas.
Ajutisest maksete peatamisest II pensionisambasse saad põhjalikumalt lugeda Rahandusministeeriumi kodulehelt.
Pensionivalem muutub
Alates 2021. aastast muutub I pensionisamba valem.
Pensionivalemi muudatuse tulemusel muutuvad I samba pensionid tulevikus võrdsemaks, kui oleks juhtunud praegu kehtiva pensionivalemiga jätkamisel.
2020. aasta lõpuga lõpeb kindlustusosaku kogumine. 2021. aasta algusest hakkab kogunema neljas, nn ühendosak.
Pensioni suuruse arvutamisel liidetakse alates 2021. aasta algusest kokku neli osa: baasosa, staažiosa, kindlustusosak ja ühendosak.
Näiteks: Peeter on töötanud alates 1986. aastast ja soovib jääda pensionile aastal 2026.
Peetri pensioni suuruse arvutamiseks liidetakse kokku:
baasosa, mis on kõigile ühesuurune ja mis muutub iga aasta 1. aprillil, kui pensioneid indekseeritakse;
staažiosa, mille suurus sõltub Peetri töötamisest 1986. aastast 1998. aasta lõpuni. Staažiosas võetakse lisaks töötamisele arvesse ka Peetri õpingud aastatel 1983–1986 (vaata täpsemalt, mida arvestatakse staažiosa hulka);
kindlustusosa, mille suurus sõltub sotsiaalmaksust, mida on Peetri töötasult makstud alates 1999. aasta algusest 2020. aasta lõpuni;
ühendosa, mille suurus sõltub sotsiaalmaksust, mida on Peetri töötasult makstud 2021. aasta algusest kuni pensionile jäämiseni aastal 2026.
Uus ühendosak koosneb:
- 50% ulatuses kindlustusosakust.
Kindlustusosaku suurust arvestatakse laekunud sotsiaalmaksu põhjal. Seda arvutatakse nagu praegu kogutavat kindlustusosakut. Näiteks Eesti keskmist palka teeninud inimese kindlustusosaku suurus on 1,0.
- 50% ulatuses solidaarosakust. Solidaarosak on 1,0, kui inimese eest on aasta jooksul makstud sotsiaalmaksu vähemalt 12-kordselt töötasu alammääralt. Kui tema eest on makstud aasta jooksul sotsiaalmaksu vähem kui aastaselt töötasu alammääralt, arvutatakse solidaarosak proportsionaalselt.
Ühendosaku arvutuskäik: (solidaarosak + kindlustusosak) ÷ 2 = pensioni ühendosak.
Näiteks: Kahekordset Eesti keskmist palka saanud inimese kindlustusosak on 2020. aasta lõpuni 2,0. Alates 2021. aastast on tema kindlustusosak samuti 2,0. Sellele liidetakse solidaarosak, mis on aasta jooksul üle töötasu alammäära teeninud inimesel 1,0. Selle tulemusel on osakute summa 3,0. Saadud tulemuse jagame kahega, mille tulemusel on kahekordset keskmist palka saanud inimese ühendosak 1,5.
Võrdluseks – poolt Eesti keskmist palka saanud inimese kindlustusosak on 0,5. Sellele liidetakse solidaarosak, mis on 1,0. Osakute summa on 1,5. Kui jagada see kahega, siis selgub, et tema ühendosak selle aasta eest on 0,75.
Eesti keskmise palga saaja jaoks olukord ei muutu. Tema kindlustusosak on 2020. aasta lõpuni 1,0. Tema 2021. aastast kogutava ühendosaku suurus on samuti 1,0.