VANUS

on väärtus

Body

Pensioni suurus

Eesti pensionisüsteem koosneb kolmest sambast. I ja II sammas on riiklikud ja III sammas erapension. I ja II sammast rahastatakse peamiselt sotsiaalmaksust, III sambasse teeb sissemakseid ainult inimene ise või tema tööandja.

II ja III pensionisamba suurus sõltub peamiselt sellest, kui palju on inimene ise või tööandja tema eest sammastesse sissemakseid teinud ja kuidas fondid on suutnud kogutut kasvatada. I samba valem on keerulisem ja alates 2021. aastast see muutub.

Pensionivalemi muudatuse tulemusel muutuvad I samba pensionid tulevikus võrdsemaks, kui oleks juhtunud praegu kehtiva pensionivalemiga jätkamisel.

Pilt
luup
video_first
picture
puu
text_two

Pensionivalem muutub  

Alates 2021. aastast muutub I pensionisamba valem.

Praegu koosneb valem kolmest osast:

  • baasosa, mis moodustab umbes kolmandiku pensionist ja on kõigil sama;
  • staažiosa, mis on ainult neil, kes on töötanud enne 1999. aastat, ja mille kohta on andmed tööraamatutes;
  • kindlustusosa, mida kogutakse alates 1999. aastast ja mis sõltub sissetulekutelt makstud sotsiaalmaksust.
wide_bottom

2020. aasta lõpuga lõpeb kindlustusosa kogumine. 2021. aasta algusest hakkab kogunema neljas, ühendosa.

Pensioni suuruse arvutamisel liidetakse alates 2021. aasta algusest kokku neli osa: baasosa, staažiosa, kindlustusosa ja ühendosa.

 

Näiteks: Peeter on töötanud alates 1986. aastast ja soovib jääda pensionile aastal 2026.

Peetri pensioni suuruse arvutamiseks liidetakse kokku:

baasosa, mis on kõigile ühesuurune ja mis muutub iga aasta 1. aprillil, kui pensioneid indekseeritakse;

staažiosa, mille suurus sõltub Peetri töötamisest 1986. aastast 1998. aasta lõpuni. Staažiosas võetakse lisaks töötamisele arvesse ka Peetri õpingud aastatel 1983–1986 (vaata täpsemalt, mida arvestatakse staažiosa hulka);

kindlustusosa, mille suurus sõltub sotsiaalmaksust, mida on Peetri töötasult makstud alates 1999. aasta algusest 2020. aasta lõpuni;

ühendosa, mille suurus sõltub sotsiaalmaksust, mida on Peetri töötasult makstud 2021. aasta algusest kuni pensionile jäämiseni aastal 2026.

 

Uus ühendosa koosneb:

  • 50% ulatuses kindlustusosakust.

Kindlustusosaku suurust arvestatakse laekunud sotsiaalmaksu põhjal. Seda arvutatakse nagu  praegu kogutavat kindlustusosa. Näiteks Eesti keskmist palka teeninud inimese kindlustusosaku suurus on 1,0.

  • 50% ulatuses solidaarosakust. Solidaarosak on 1,0, kui inimese eest on aasta jooksul makstud sotsiaalmaksu vähemalt 12-kordselt töötasu alammääralt. Kui tema eest on makstud aasta jooksul sotsiaalmaksu vähem kui aastaselt töötasu alammääralt, arvutatakse solidaarosak proportsionaalselt.

Ühendosa arvutuskäik: solidaarosak + kindlustusosak ÷ 2 = pensioni ühendosa.

 

Näiteks: Kahekordset Eesti keskmist palka saanud inimese kindlustusosa on 2020. aasta lõpuni 2,0. Alates 2021. aastast on tema kindlustusosak samuti 2,0. Sellele liidetakse solidaarosak, mis on aasta jooksul üle töötasu alammäära teeninud inimesel 1,0. Selle tulemusel on osakute summa 3,0. Saadud tulemuse jagame kahega, mille tulemusel on kahekordset keskmist palka saanud inimese ühendosak 1,5.

Võrdluseks – poolt Eesti keskmist palka saanud inimese kindlustusosak on 0,5. Sellele liidetakse solidaarosak, mis on 1,0. Osakute summa on 1,5. Kui jagada see kahega, siis selgub, et tema ühendosak selle aasta eest on 0,75.

Eesti keskmise palga saaja jaoks olukord ei muutu. Tema kindlustusosa on 2020. aasta lõpuni 1,0. Tema 2021. aastast kogutava ühendosaku suurus on samuti 1,0.