top_right_img
kalkulaator
picture
naine kastab lilli
wide_bottom

I pensionisammas ehk riiklik pension

 

1. Miks on staaž ja selle tõendamine oluline, mida see mulle annab?

Pensionistaaž annab õiguse minna riiklikule vanaduspensionile. Vanaduspensionieas riiklikule pensionile minemiseks peab sul olema vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži. Kui oled töötanud ka väljaspool Eestit, ei pea Sa muretsema – võtame Eestis omandatud pensionistaaži puhul arvesse ka Euroopa Liidus või lepingupartnerite juures omandatud staaži. Hoia oma töötamist tõendavad lepingud hoolikalt alles või saada juba täna iseteeninduse kaudu meile.

Kuni 1998. aastani lõpuni vaatasime perioodi, millal töötasid – kui töötasid 1 aasta, said kirja 1 aasta pensioniõiguslikku staaži. Alates 1999. aastast läks arvestus palgapõhiseks – kui teenisid kalendriaastas vähemalt miinimumpalka, mille pealt maksti sotsiaalmaks, said kirja 1 aasta pensionikindlustusstaaži.

Lisaks mängib staaž rolli Sinu pensionisumma kujunemisel. Kuni 1998. aasta lõpuni arvestati staažiosa – see tähendab, et 1 staažiosa kirja saamiseks pidid töötama 1 aasta. Alates 1999. aastast arvestatakse kindlustusosa, mis koosneb kindlustusosakutest - kui teenisid kalendriaastas vähemalt keskmist palka, said kirja 1 kindlustusosaku. Pensioni suurus sõltub kogunenud osade väärtusest, mille määrab aastahinne - 2021. aasta 1. aprillist on 1 aastahinde väärtus 7,206€.

 

2. Mida annab laste kasvatamine minu pensionile juurde või kasuks?

Lapsed annavad sinu riiklikule pensionile rahalist lisa ning võimaluse minna vanaduspensionieast 1-5 aastat varem pensionile.

  • Enne 1991. aastat sündinud laste eest on sul võimalik saada 2 aastat pensionistaaži ning 1,5 aastahinde väärtuses rahalist pensionilisa.
  • Kui laps on sündinud hiljem 1991. aastal kuni 2012.a lõpuni, siis arvestame lapse eest sinu riiklikule pensionile alates 2021. aasta aprillist juurde 3,5 aastahinde väärtuses rahalist pensionilisa.
  • 2013. aastal ja hiljem sündinud lapsed annavad sulle rahalist lisa kas I sambasse või II sambasse:
    • kui lapsevanem ei ole liitunud II sambaga, arvestame sinu pensionile juurde 3,5 aastahinde suuruse pensionilisa
    • kui lapsevanem on liitunud II sambaga, maksame lapse sünnist kuni tema 3-aastaseks saamiseni iga kuu II samba kontole täiendavalt 4% Eesti keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatavast ühe kalendrikuu tulust. See 4% ei tule sinu palga ega vanemahüvitise arvelt, vaid riigieelarvest.

Lisaks on laste kasvatamise eest võimalik minna vanaduspensionieast varem pensionile ning sellisel juhul sinu pensioni suurust ei vähendata:

  • 3 lapse kasvatamise eest saad minna 1 aasta varem pensionile;
  • 4 lapse kasvatamise eest saad minna 3 aastat varem pensionile ning
  • 5 lapse kasvatamise eest on sul võimalik minna pensionile 5 aastat varem. Samuti saab 5 aastat varem vanaduspensieast pensionile minna, kui oled kasvatanud keskmise või raske puudega last.

Oluline on, et vanem peab olema last kasvatanud vähemalt 8 aastat ning korraga saab ühte õigust kasutada üks vanematest. Kui lapsevanemad omavahel kirjalikule kokkuleppele ei jõua, siis jagame õiguse võrdselt mõlema vanema vahel.

 

3. Kas ma pean minema vanaduspensioniikka jõudes pensionile või saan ma seda edasi lükata?

Pensionile minemine on vabatahtlik ja iga inimese enda otsustada. Täpselt samamoodi on igaühe enda otsustada, millal ta pensionile soovib minna. Kui minna varem, siis pension väheneb, kui minna hiljem, siis pension suureneb. Kui minna pensionieas, siis hakkate saama seda riiklikku pensionit, mille olete varem töötamisega välja teeninud.

 

4. Sellest aastast muutus I samba pensionivalem ja sinna tekkis „ühendosa“. Kas see ühendosa mõjutab kõiki inimesi Eestis?

Jah, alates 2021. a mõjutab ühendosa kogumine kõigi töötavate inimeste tulevikus saadavat pensioni suurust. Kes teenib üle keskmise palga, kogub nüüd varasemaga võrreldes natuke vähem pensioniosakuid. Alla keskmise palga teeniv inimene kogub varasemaga võrreldes natuke rohkem pensioniosakuid.
Seni koosnes I samba pension kolmest osast: baasosast, staažiosast ja kindlustusosast. Alates 2021. aastast hakkab kogunema uus osa – ühendosa.
Uue ühendosaku saab, kui kindlustusosaku ning solidaarosaku summa jagada kahega.

Keskmist palka teeniv inimene teenib 1 kindlustusosaku, poole keskmise palgaga 0,5 ning kahe keskmise palgaga 2 kindlustusosakut.

Solidaarosaku suurus on maksimaalselt 1, kui inimese eest on aasta jooksul makstud sotsiaalmaksu vähemalt 12-kordselt töötasu alammääralt ja ta ei ole liitunud II pensionisambaga. Kui inimene on liitunud II pensionisambaga, on solidaarosaku suurus kõige rohkem 0,8.
Kui inimese eest on makstud aasta jooksul sotsiaalmaksu vähem kui aastaselt töötasu alammääralt, arvutatakse solidaarosak proportsionaalselt. Ei ole põhjust muretseda, kui töötasu pole igakuiselt võrdne, sest solidaarosakut vaadatakse aasta lõikes.

 

Vaatame kahte näidet, et oleks paremini aru saada, kuidas kogub 2021. aastast alla keskmise palga teeniv inimene rohkem pensioniosakuid, ning üle keskmise teeniv inimene vähem osakuid.

Saskia teenib 2 keskmist palka. 2020. aastal teenis ta 2 kindlustusosakut, mis lisab igakuisele pensionile 14,2 €. 2021. aastal sama palgaga töötades teenib ta aga 1,5 ühendosakut. Arvutuskäik: (2 kindlustusosakut + 1 solidaarosak)/2. Rahaline väärtus on 10,66 €.

Sander teenib 0,5 keskmist palka. 2020. aastal teenis ta 0,5 kindlustusosakut ehk igakuisele pensionile lisaks 3,55 €. 2021. aastal teenib ta aga 0,75 ühendosakut. Arvutuskäik: (0,5 kindlustusosakut + 1 solidaarosak)/2. Rahaline väärtus on 5,33 €.

 

5. Näen Eesti.ee pensionikalkulaatorist, et hakkasin pensionit koguma alates 2006. aastast. Töö tegemist alustasin aga tegelikult 1985. aastal ja minu tööraamat on kolimise käigus kadunud. Kuidas tõestada 1985-2006 aastatel tööl käimist?

Kõik andmed töötamise kohta alates 1999. aastast (kaasa arvatud) on riigil automaatselt olemas - teie töötasust makstud sotsiaalmaks laekus riigile ning selle alusel on peetud arvestust. Kui te ei ole vahemikus 1999 kuni 2006 kas töötanud või saanud ametlikku töötasu, siis see periood arvesse ei lähe. Te saate tutvuda andmetega, mis on riigil teie töötamise kohta, portaalis eesti.ee
Kui teie tööraamat on kadunud, saate te oma töötamisi tõendada muude dokumentidega - töölepingud, palgalehed, kõrgkooli lõputunnistus, liikmepilet, ajateenistuse tõend jm. Samuti võib olla olukord, kus teie tööraamat on jäänud viimase tööandja kätte hoiule. Meie spetsialistid on kogenud selliste materjalide leidmisel nii arhiividest kui ka endistelt tööandjatelt. Kui teil on mure töötamise tõendamisega, pöörduge julgelt meie poole sh iseteenindus.sotsiaalkindlustusamet.ee kaudu.

 

6.Seoses uuenduste rakendumisega pensioni saamisel alates 2021. aastast huvitun töötava pensionärina sellest, et kas mul on võimalik peatada pensioni saamist näiteks 6 kuuks või määramata tähtajaga seoses töötamisega? Kas ja kuidas võiks see mõjutada minu edaspidist pensioni suurust?

Pensioni on võimalik peatada kas 50% või 100% ulatuses alates ühest kuust kuni määramata ajaks. Selleks ei pea töötama, seda võib teha omal soovil suvalisel hetkel. Esimesest jaanuarist 2021 alates saab peatada ka neid vanaduspensioneid, mis on määratud enne reformi jõustumist.
Kui te peatate oma pensioni mingiks perioodiks, saate te selle eest n-ö intressi. Näiteks kui te peatate oma pensioni üheks kuuks, on teie pension jätkamise korral umbes 0,5% võrra suurem. Ühe aasta puhul on see umbes 5,2% jne. Selline suurendusprotsent jääb teiega eluajaks ning mõjutab pensioni ka siis, kui see iga-aastase indekseerimise läbi tõuseb.
Kuna suurendus- ja vähenduskordajad määratakse vaid ühe aasta ette, oskame me hetkel öelda vaid 2021. aasta protsente (näiteks kui te peatate oma pensioni ja jätkate selle sama aasta sees). Kõige muu puhul on tegu prognoosiga. Oluline on märkida, et suurenduskordaja ei laiene pensionilisadele ehk avaliku teenistuse lisale ning laste lisale, kes on sündinud pärast 1991 aastat. Enne 1991. aastat sündinud laste puhul ei kuulu suurendamisele 1/3 lapse eest saadav summa.
Peatamise järel uuesti maksete jätkamiseks on vaja teie avaldust. Seega kui te ka kirjutate avaldusse, et soovite peatada pensioni näiteks 3 kuuks, siis maksed taastuvad siiski vaid avalduse alusel. Pensioni peatamise-jätkamise blanketi koos juhendiga, kuidas see sotsiaalkindlustusametisse toimetada, leiate meie blankettide lehelt. Kui teil on mure töötamise tõendamisega, pöörduge julgelt meie poole sh iseteenindus.sotsiaalkindlustusamet.eekaudu.

 

 

II pensionisammas ehk alates 2021 vabatahtlik kogumispension

 

1. Kas teisest sambast on võimalik lahkuda vaid praegu või saab seda nüüd teha mistahes hetkel tulevikus?

II sambast saab lahkuda mistahel ajal tulevikus. Kiiret ei ole, otsused saab rahulikult läbi mõelda. Reformijärgselt võimalikuks saanud valikutel (sambaga vabatahtlik liitumine, sissemaksete lõpetamine, raha ühekordne väljamakse või regulaarsed väljamaksed) ei ole lõpptähtaega.

 

2. Kuidas arvestati teist sammast enne reformi?

Teise samba osas ei ole mingeid muudatusi – endiselt läheb sinu brutopalgast 2% ja sellele lisaks brutopalgast arvestatud sotsiaalmaksust 4% teise sambasse. Muutus vaid vanus, millal saab väiksema tulumaksuga teise pensionisamba raha välja võtta.

Esimeses sambas toimusid konkreetsemad muutused – sellega tutvumiseks loe I samba kohta käivaid küsimusi.

 

3. Kui riik panustab omalt poolt x summa esimese samba pensionisse, siis kas teise samba omanikule panustab riik rohkem või jaotab x summa kahe samba vahel laiali?

Eestis kehtestatud sotsiaalmaks on 33%, millest 20% suunatakse pensioniks. Kui inimene ei ole liitunud II sambaga, siis kogub ta 20% sotsiaalmaksu arvelt pensioniõiguseid I sambas. Kui inimene on liitunud II sambaga, siis 16% suunatakse pensioniõigusteks I sambas ja 4% (+ lisaks inimese poolt 2% brutotulust) sotsiaalmaksu arvelt II samba sissemakseteks.

 

4. Kas II sambaga liitumisel on pensionile jõudes minu pension suurem või väiksem, kui siis, kui ma oleksin ainult I sambas? Lugesin, et II sambasse võetakse raha minu I samba arvelt.

Esimene ja teine pensionisammas on erinevad ning ei mõjuta üksteist muul viisil, kui sedasi, et teise pensionisambaga liitunu kogub esimesse viiendiku võrra vähem tulevikuks pensioniõigusi.
Esimesse sambasse ei kogu inimene raha, vaid pensioniosakute näol lubadust saada tulevikus teatud suuruses pensioni. Teise sambasse kogub inimene aga reaalset raha, mis väärtpaberiturul investeerituna kasvab.
Kui keskmise brutopalgaga inimene töötab ühe aasta, siis ainult I sambas olles teenib ta aastase töötamise järel oma igakuisele pensionile lisaks 7,206 €.
Keskmise brutopalgaga inimene, kes on II samba liige, kogub nüüd esimesse sambasse viiendiku vähem õigusi ehk tema igakuine pension kasvab 5,68 € võrra. Samas lähen tema teise pensionisambasse reaalse rahana viiendik makstud sotsiaalmaksust ehk umbes 58 € (keskmine brutopalk siin näites on 1450 €). Lisaks sellele veel 29€ inimese tänasest palgast.
Kui mõelda nüüd tulevikule, siis pensionile minnes on tema aastane pension kokku umbes 17 € väiksem, samas on teise sambasse kogunenud ainuüksi sotsiaalmaksu arvelt ligi 700 €.
NB! Siin näites ei ole arvestatud pensionite indekseerimist ega II samba kasvu.

 

5. Kui võtan oma II samba raha praegu välja, siis kas pensioniikka jõudes üldse mingisugust pensionit saan?

Kui te võtate kogu oma teise sambasse kogunenud raha välja, ei mõjuta see teie õigust saada esimese samba pensioni. Eesti pensionisüsteem sisaldab küll nii esimest ehk riiklikku ja teist ehk kohustuslikku kogumispensionisammast, mis loovad pensioni sissetuleku, kuid praktikas on need eraldiseisvad pensioni väljamaksed. See tähendab, et minnes I samba pensionile – Sotsiaalkindlustusameti kaudu – lähete riiklikule pensionile, mis sõltub pensionistaažist. Minnes II samba pensionile – Pensionikeskuse kaudu – lähete kogumispensionile, mis sõltub sissemaksetest II sambasse. Juhul, kui otsustate lahkuda II sambast ja raha korraga välja võtta, jäävad teil tulevikus saamata lisaks pensioni väljamaksed II sambast. I samba pensioni väljamakse jääb sellest mõjutamata.
Oluline on siiski märkida, et kuni olete II samba liige, laekub teie I sambasse vähem sotsiaalmaksu, kuna pensionideks minevast sotsiaalmaksust läheb 1/5 II sambasse. Kui te pensionile jäädes enam edasi töötada ei soovi, siis see edaspidi ka mingit mõju ei avalda. Selgitame lähemalt. Tööandja maksab teie eest sotsiaalmaksu, mis on 33% teie brutopalgast (seda ei võeta teie palgast maha, see kulu lisandub tööandjale teile makstava palga pealt). Sellest 33%st 13% on tervisekindlustus ning 20% läheb pensionideks. Kui te olete vaid I samba liige, läheb kõik 20% ehk üks tervik teie esimesse sambasse. Kui olete II samba liige, läheb 16% esimesse, 4% ehk eespool mainitud 1/5 II sambasse. Kui te lõpetate II sambasse kogumise, siis edaspidi töötades läheb jälle kogu tervik ehk 20% esimesse sambasse.
Kokkuvõttes ei mõjuta II sambast raha väljavõtmine Teie saadavat pensionisummat Sotsiaalkindlustusametist, kuid mõjutab pensionit tervikuna, sest lisapension II sambast jääb saamata – olete selle rahana välja võtnud. Juhime ka tähelepanu sellele, et lahkudes II sambast ei saa II sambaga uuesti liituda enne 10-aastase perioodi möödumist.

Kui ei leidnud vastust oma küsimusele, vaata kindlasti ka siit